Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektor on üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis. Selle kasvu taga on sektori ettevõtete toodete kõrge lisandväärtus, tootmisprotsessi efektiivsus ning tootearenduse kiire kohanemine. Ettevõtete müügitulu on viimase kuue aasta jooksul ligi kolm korda kasvanud. Lisaks müügitulule kasvavad ka sektori tootmismahud ja hõive ning ka tuleviku kasvupotentsiaali võib hinnata kõrgeks. Sektor on tugevalt välisturule orienteeritud – suurema osa (rohkem kui 90%) müügitulust moodustab eksport. Samuti põhineb enamik suurematest sektori ettevõtetest väliskapitalil. 

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmist iseloomustab geograafiline kontsentreeritus Tallinna ja selle lähiümbrusse, samas mõjutab ta oluliselt regionaalset arengut. Elektroonikatööstus on olnud üheks suuremaks uute töökohtade loojaks Saaremaal, Pärnus, Elvas ja Koerus. 

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine jaguneb kaheks allharuks. Arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks Ericsson Eesti AS (valmistab mobiilsidevõrguseadmeid), Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele) ja Scanfil OÜ (telekommunikatsiooniseadmed) ning arvutite tootjaist on suurim Ordi AS. Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük põhiliselt siseturule suunatud. Elektriseadmete tootmises on suurimaks ettevõtteks ABB AS, mille põhitegevusalaks on elektrijaotusseadmete ja voolugeneraatorite tootmine. Teised suuremad ettevõtted on Ensto Ensek AS (elektrijaotusseadmed ja juhtaparatuur), AS Konesko (elektrimootorid ja -seadmed) ning AS Draka Keila Cables (kaablid). 

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine

2016. aastal taastus elektroonika- ja elektriseadmete sektor 2015. aasta nõrgast nõudlusest ning oli taas kasvus. Ettevõtted suutsid tõsta müügi- ja ekspordimahtu ning töötajate arvu. Sektori kasvule aitasid kaasa nii kodumaine kui ka välisturgude suurenenud nõudlus. 

2016. aastal kasvas elektroonika- ja elektriseadmete sektori tootmismaht püsivhindades 0,5%. Ettevõtete müügi muutus jooksevhindades ja ekspordimaht olid samuti positiivsed. Ettevõtete müügitulu ja eksport kasvasid mõlemad võrreldes 2015. aastaga 6%. 

2016. aastal moodustas elektroonika- ja elektriseadmete sektori kogumüügist ligi kolmveerandi arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine ning elektriseadmete tootmine veerandi. Mõlemad allharud olid võrreldes 2015. aastaga kasvus, vastavalt 2% ja 15%. 

Suurem osa sektori ettevõtete toodangust läheb ekspordiks. Aastal 2016 jäi ettevõtete ekspordi osatähtsus müügitulus eelneva aastaga samale tasemele, moodustades 94%. Sektori ekspordi osatähtsus kogu töötleva tööstuse ekspordis tõusis 30,5%ni. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete müügist läks sarnaselt 2015. aastaga ekspordiks 97%. Elektriseadmete müügis kasvas ekspordi osatähtsus 1% võrra, ulatudes 87%ni.

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete eksport kasvas võrreldes eelneva aastaga 2%, jäädes endiselt üsna tagasihoidlikuks. Elektriseadmete eksport kasvas aastaga 18%. Suurel määral oli kasvu põhjuseks madal aastatagune võrdlusbaas. Elektriseadmete ekspordi kasvule aitas kaasa ka ekspordihindade positiivne areng. Jätkuvalt suurima osa ehk üle poole ekspordist moodustasid mobiilsideseadmed, mille eksport kasvas vaid 0,4%. Olulisematest kaubagruppidest kasvasid veel trafode ja staatiliste muundurite eksport 9%, pultide, paneelide ja konsoolide eksport 7% ning mootorite ja generaatorite osade eksport 30%. 

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine

Elektroonika- ja elektriseadmete eksport enamikule suurematele eksportturgudele kasvas. Rootsi, mis on 39% osatähtsusega kõige olulisem sihtriik, oli võrreldes 2015. aastaga 10% languses. Peamiseks põhjuseks on ettevõtete kontseptsiooni ümberkujundamine. Rootsi eksporditavatest kaupadest langes kõige enam mobiilsideseadmete väljavedu (–12%). Lisaks sellele olid endiselt olulisteks ekspordiartikliteks isoleeritud elektrijuhtmed ja voolujaotusseadmed, mille eksport näitas samuti langust (–17%). Olulistest kaubanduspartneritest kahanes elektroonika- ja elektriseadmete eksport veel Venemaale ja Suurbritanniasse. Eksport Soome, mis on osatähtsuselt teine ekspordi sihtriik, kasvas 3%. Suurel määral oli see põhjustatud elektriliste lülitusseadmete ning trafode ja muundurite ekspordi tõusust. Suuremat kasvu näitas eksport Mehhikosse, Rumeeniasse ja Saksamaale. Mehhiko ekspordimaht kasvas üle nelja korra, Rumeenia ligi kolm korda ning Saksamaa kahekordistas ekspordimahtu. Kasvud tulid peamiselt mobiiliseadmete ekspordi kasvust. 

2015. aastal toimusid mõnes suuremas ettevõttes struktuurimuutused, mis tõid kaasa koondamisi. 2016. aastal aga hakkasid müügija tootmismahud taastuma, mis tõi kaasa ka töötajate arvu kasvu 3%. Positiivsed muutused toimusid mõlemas allharus. Arvuti, elektroonika- ja optikaseadmete toomise allharus kasvas töötajate arv 2% ning elektriseadmete tootmise allharus 5%. 

Sektori keskmine brutokuupalk kasvas aastaga 6,7%. Elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektori keskmine brutokuupalk oli 1184 eurot, mis oli 4 eurot vähem kui Eesti keskmine palk. 2016. aastal oli arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise keskmine brutokuupalk 1118 eurot, mis oli 45 eurot rohkem kui eelneval aastal. Elektriseadmete tootmise allharu keskmine kuupalk oli 1250 eurot, kasvades aastaga 102 euro võrra. Protsentuaalselt olid kasvud vastavalt 4% ja 9%. 

Tootlikkuse näitajad lisandväärtuse alusel olid endiselt languses, kuid langus oli võrreldes 2015. aastaga väiksem. Sektori kogutootlikkus langes 12%, töökulude tootlikkus vähenes võrreldes eelneva aastaga 14%. Olulisem mõju sektori tootlikkusele oli muutustel arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete allharus. 

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine

2016. aastal suurendasid ettevõtted taas investeeringuid materiaalsesse põhivarasse. See võib olla seotud nii eelmise aasta madala baas tasemega kui ka müügimahtude taastumisega. Kogu sektori investeeringud kasvasid 18%. Kasv tuli peamiselt arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise allharust. Valdav osa investeeringutest läks masinatesse ja seadmetesse, mille maht kasvas 19%. Investeeringud ehitamisse ja ehitiste rekonstrueerimisse kasvasid 7%. Üle kahe korra kasvasid investeeringud arvutitesse ja arvutisüsteemidesse, kuid nende osatähtsus koguinvesteeringutes on marginaalne. Ülejäänud investeeringud (ehitiste soetamine, transpordivahendid, maa, materiaalse põhivara müük) olid kõik võrreldes 2015. aastaga väiksemad.

2016. aasta oli sektori jaoks taastumine eelmise aasta suurest langusest. Eesti Konjunktuuriinstituudi 2017. aasta märtsi uuringu tulemused näitavad, et sektori olukord on hea. Toodangu mahu ootused on positiivsed ning prognoositakse välisturu suuremat nõudlust. 

 

Allikas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium