Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine

Elektroonika - ja elektriseadmete tootmise sektor on üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis. Selle kasvu taga on sektori ettevõtete toodete kõrge lisandväärtus, tootmisprotsessi efektiivsus ning turu globaliseerumise ja tootearenduse kiiruse kohanemine. Ettevõtete müügitulu on viimase kuue aasta jooksul ligi kolm korda kasvanud. Lisaks müügitulule kasvavad ka sektori tootmismahud ja hõive ning ka tuleviku kasvupot entsiaali võib hinnata kõrgeks. Sektor on tugevalt välisturule orienteeritud, suurema osa (rohkem kui 90%) müügitulust moodustab eksport. Samuti põhineb enamik suurematest sektori ettevõtetest väliskapitalil. 2015. aastal tegutses elektroonika - ja elektris eadmete tootmise sektoris ligi 230 ettevõtet, mis moodustas kogu töötlevast tööstusest väikese osa ( ca 4%).

Elektroonika - ja elektriseadmete tootmist iseloomustab geograafiline kontsentreeritus Tallinna ja selle lähiümbrusse, samas mõjutab ta oluliselt reg ionaalset arengut. Elektroonikatööstus on olnud üheks suuremaks uute töökohtade loojaks Saaremaal, Pärnus, Elvas ja Koerus.

Elektroonika - ja elektriseadmete tootmine jaguneb kaheks allharuks. Arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmises on suuremate ks ettevõteteks Ericsson Eesti AS (valmistab mobiilsidevõrguseadmeid), Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus - ja meditsiiniseadmetele) ja Scanfil OÜ (telekommunikatsiooniseadmed) ning arvutite tootjaist on suurim Ordi AS. Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük põhiliselt siseturule suunatud. Elektriseadmete tootmises on suurimaks ettevõtteks ABB AS, mille põhitegevusalaks on elektrijaotusseadmete ja voolugeneraatorite tootmine. Teised suuremad ettevõtted on Ensto Ensek AS (elektrijaotusseadmed ja juhtaparatuur), Konesko AS (elektrimootorid ja - seadmed) ning Draka Keila Cables AS (kaablid).

2015. aasta oli elektroonika - ja elektriseadmete sektori jaoks raske. Sektori arengu piduriks oli suurel määral välisturgude nõrk nõudlus, mis mõjus negatiivselt ettevõtete müügi - ja ekspordimahtudele. Nende probleemide tulemuseks olid ettevõtete struktuursed muutused, koondamised ning lõpptulemusena madalamad tootmismahud, müügitulu ja töötajate arv. Uued alustavad ettevõtted ei suutnud olukorda parandada.

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine

2015. aastal kahanes elektroonika - ja elektriseadmete sektori tootmismaht püsivhindades 2%. Ettevõtete müügi muutus jooksevhindades oli negatiivse trendiga, nagu ekspordimahtki. Ettevõtete müügitulu kahanes 5%.

2015. aastal moodustas elektroonika - ja elektriseadmete sektori kogumüügist 75% arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmine ning 25% elektriseadmete tootmine. Elektriseadmete tootmise allharu osatähtsus kasvas 2 protsendipunkti võrra, kuid samal aja l vähenes samavõrd arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmise osatähtsus.

Suurim osa sektori ettevõtete toodangust läheb ekspordiks. Aastal 2015 jäi ettevõtete ekspordi osatähtsus müügitulus eelneva aastaga samale tasemele, moodustades 94,3%. Sekt ori ekspordi osatähtsus kogu töötleva tööstuse ekspordis langes 29,6%ni. Arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete müügist läks ekspordiks 97% ning elektriseadmete müügist eksporditi 86%. Ekspordi osatähtsus võrreldes eelneva aasta andmetega kummaski tööst usharus ei muutunud.

2015. aasta ebastabiilne ekspordipartnerite majanduse olukord ning sellest tulenev ekspordihinna langus mõjus negatiivselt välisnõudlusele ja lõpptulemusena ettevõtete ekspordimahtudele. See põhjustas terve sektori 6% ekspordi languse aastases võrdluses.

Arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete eksport langes võrreldes eelneva aastaga 9%. Suurel määral oli selle põhjuseks kõrge aastatagune võrdlusbaas ning nõrgenenud välisnõudlus. Selle allharu ekspordis olid jätkuvalt suurema osatähts usega mobiilsideseadmed. Teiste elektroonikaseadmete eksport oli samuti languses. Oluliselt langesid antud tööstusharus suuremate ettevõtete ekspordimahud, mis omas suuremat mõju tervele ekspordile.

Elektriseadmete eksport kasvas aastaga 6%. Kasvu aitas ta gada elektriseadmete ekspordihindade positiivne areng enamikel kuudel. Allharu peamisteks eksportkaupadeks olid voolujaotusseadmed, trafod, isoleeritud elektrijuhtmed, kaablid ja staatilised muundurid.

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine

Elektroonika - ja elektriseadmete eksport suurematele eksportturgudele oli languses. Mitme aasta jooksul oli elektroonika - ja elektriseadmete suurimaks ekspordituruks Rootsi, kuhu läks 46% kogu sektori ekspordist. 2015. aastal aga kahanes seadmete eksport Rootsi võrreldes eelneva aastaga 8%. Suure osa ehk 84% Rootsi ekspordist moodustasid mobiilsideseadmed, mille eksport langes aastaga10%. Peamisteks põhjusteks olid välisnõudluse nõrkus ning ettevõtete kontseptsiooni muutused. Lisaks sellele olid endiselt olulisteks ekspordiartikliteks isoleeritud elektrijuhtm ed ja voolujaotusseadmed, mille eksport näitas mõningast kasvu. Eksport Soome jäi aastatagusele tasemele. Olulistest kaubanduspartneritest kahanes elektroonika - ja elektriseadmete eksport Venemaale, Lätti, Suurbritanniasse, Hispaaniasse, Saksamaale ja Amee rika Ühendriikidesse. Suurel määral oli see põhjustatud mobiilsideseadmete ning trafode ja muundurite ekspordi langusest. Kasvu näitas eksport Poola ja Leetu, vastavalt 31% ja 51%. Ekspordi kasvu Poola toetas saateaparaatide ja elektroonsete integraallülit ite väljaveo kasv. Eksporti Leetu toetas monitoride ja projektorite ning isoleeritud traatide väljaveo suurenemine.

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine

Ekspordi - ning tootmismahtude vähenemise tõttu toimusid mõnedes ettevõtetes struktuursed muutused, mis tõid kaasa koondamisi. Seoses sellega vähenes aastaga keskmine tööga hõivatud töötajate arv 2%. Negatiivsed muutused toimusid mõlemas allharus. Arvuti, e lektroonika - ja optikaseadmete toomise allharus langes töötajate arv 3% ning elektriseadmete tootmise allharus 1%.

Sektori keskmine brutokuupalk kasvas aastaga 4,5%. See oli 1,1 protsendipunkti vähem kui eelneval aastal. Elektroonika - ja elektriseadmete t ootmise sektori keskmine brutokuupalk oli 1110 eurot, mis oli 8 eurot vähem kui Eesti keskmine palk (1118 eurot). Allharude kuupalk kasvas vahemikus 3 – 6%. 2015. aastal oli arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmise keskmine brutokuupalk 1073 eurot, mis oli 61 eurot rohkem kui eelneval aastal. Elektriseadmete tootmise allharu keskmine kuupalk oli 1148 eurot, kasvades aastaga 34 euro võrra.

Tootlikkuse näitajad lisandväärtuse alusel näitasid negatiivset trendi. Sektori kogutootlikkus langes 15%, töök ulude tootlikkus vähenes võrreldes eelneva aastaga 20%. Oluline mõju sektori tootlikkusele oli muutustel arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete allharus.

2015. aastal investeerisid ettevõtted materiaalsesse põhivarasse oluliselt vähem kui eelneval aastal. See võib olla seotud ettevõtete finantsolukorra halvenemisega, mis oli müügi - ja ekspordimahtude vähenemise tulemuseks. Kogu sektori investeeringud vähene sid 19%. Langus oli mõlemas allharus võrdselt 19 – 20%. Valdav osa investeeringutest läks masinatesse ja seadmetesse, mille maht kasvas 1,4%. Samas suuremad investeeringud olid varem tehtud ehitamisse ja ehitiste rekonstrueerimisse, mille maht aga aastaga ol uliselt kukkus – 5 korda. Kolmandal kohal investeeringute suuruse järgi olid transpordivahendid, mille maht vähenes 22%. Olulist kasvu näitasid investeeringud ehitiste soetamiseks.

2016. aasta esimesed kuud olid sektori jaoks rasked. Kahe kuuga vähenes se ktori eksport 12%. Eesti Konjunktuuriinstituudi märtsi uuringu tulemused näitavad ebastabiilset olukorda. Arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmise allharu näitajad on suure kõikumisega, samal ajal elektriseadmete tootmise näitajad liiguvad positi ivses suunas.

 

Allikas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium