MITTETULUNDUSÜHINGU EESTI ELEKTROONIKATÖÖSTUSE LIIT

PÕHIKIRI


1.  ÜLDSÄTTED
1.1.  Eesti  Elektroonikatööstuse  Liit  (edaspidi  Liit)  on  mittetulundusühing,  mis ühendab  vabatahtliku  liikmeksoleku  alusel  elektroonikaga  tegelevaid äriühinguid,  uurimis-  ja  projekteerimisasutusi  ning  teisi  selle  tööstusharu tegevusega seotud juriidilisi ja füüsilisi isikuid.
1.2.  Liidu nimi eesti keeles on EESTI ELEKTROONIKATÖÖSTUSE LIIT. Liidu nimi  inglise  keeles  on  ESTONIAN  ELECTRONICS  INDUSTRIES ASSOCIATION. Liidu asukoht on Tallinn.
1.3.  Liidu  asutamisdokumentideks  on  asutajate  vahel  sõlmitud  asutamisleping  ja üldkoosolekul vastu võetud põhikiri. Liit on asutatud 3. juunil 2010.a.
1.4.  Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest  kokkulepetest  ning  käesolevast  põhikirjast. Liit  on  iseseisev  eraõiguslik  juriidiline  isik  sellest  tulenevate  õiguste  ja kohustustega.
1.5.  Iga Liidu liige võib samaaegselt kuuluda mõnda teise Liitu või assotsiatsiooni, samuti  kui  Liit  ise  võib  olla  teiste  liitude  või  assotsiatsioonide  liige. Liit  ei  vastuta  oma  liikmete  kohustuste  eest,  samuti  ei  vastuta  Liidu  liikmed Liidu kohustuste eest.
1.6.  Liit kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei jaota  kasumit  oma  liikmete  vahel.  Tema  kulusid  ületavad  tulud  kuuluvad järgmise  perioodi  kulude  katmiseks.  Liidul  on  omaette  vara,  iseseisev  bilanss ning arvelduskontod pankades.


2.   EESMÄRGID
2.1  Liidu  tegevuse  eesmärgiks  on  elektroonikasektori  konkurentsivõime  tõstmine läbi  tootmise,  ettevõtluse  ja  turunduse  arendamise  elektroonikatööstuses  ning sellel  alal  oma  liikmetele  soodsamate  tingimuste  loomine  järgmiste tegevusvaldkondade kaudu:
1)  majandus-  ning erialase teabe kogumine ja vahendamine liikmetele ning valitsusasutustele;
2)  tööstusharusisese ühistegevuse korraldamine;
3)   tööstusharudevahelise koostöö süvendamine;
4)  välissidemete arendamine;
5)   töökeskkonna, töökorralduse ja töösuhete arendamine;
6)   hariduse  edendamisele  panustamine  täpisteaduste  s.h.  elektroonika  ja automaatika valdkonnas.  
2.2.  Oma eesmärkide saavutamiseks Liit:
1)   esindab oma liikmete huve ametiasutustes;
2)   esindab tööstusharu tööandjaid kahe- ja kolmepoolsetes suhetes riigiga ja töövõtjatega;
3)   osaleb  tööstusharu  majandus-,  tehnika-,  innovatsiooni-,  töösuhete  ja palgapoliitika väljatöötamisel;
4)  korraldab koostööd vastavate välisorganisatsioonidega;
5)   osaleb  normatiivdokumentatsiooni  ning  erialaterminoloogia väljatöötamisel, kooskõlastamisel, lähendamisel ja ühtlustamisel;
6)   korraldab nõupidamisi, seminare ja teisi üritusi teabe vahendamiseks ja levitamiseks;
7)   korraldab oma liikmete osavõttu rahvusvahelistest üritustest.
2.3.   Oma eesmärkide saavutamiseks on Liidul õigus:
1)  olla vahendajaks liikmete ning valitsusasutuste vahel;
2)  teha koostööd teiste eriala-ja tööandjate liitudega;
3)   arendada suhteid rahvusvaheliste organisatsioonidega;
4)   oma tegevuse arendamiseks võtta vastu abirahasid, annetusi, pärandusi, omada kinnisvara ja väärtpabereid;
5)  teostada tehinguid ja sooritada muid õigustoiminguid nii Eesti Vabariigis kui välisriikides.
2.4.  Liit  tegutseb  kooskõlas  eetika-  ja  konkurentsireeglitega  ning  järgib  kõiki kehtivaid  konkurentsiõiguse  sätteid.  Liidus  ei  vahetata  äriliselt  tundlikku informatsiooni ega sõlmita ausat konkurentsi takistavaid kokkuleppeid.


3.  LIIDU LIIKMEKS VASTUVÕTMINE JA LIIDUST VÄLJAASTUMINE
3.1.  Liidu  liikmeteks  võivad  astuda  Eesti  Vabariigis  registreeritud  juriidilised  ja füüsilised  isikud,  kes  tunnistavad  ja  järgivad  Liidu  põhikirja  ja  maksavad liikmemaksu.
3.2.  Liikmemaksu  õigeaegselt  ja  täies  mahus  tasunud  Liidu  liikmel  on  kõik  Liidu liikmeõigused ja -kohustused.
3.3.   Vastuvõtmise  otsustab  Liidu  juhatus  lihthäälteenamusega  vastava  kirjaliku avalduse alusel.
3.4.  Liikmelisuse  peatamise  ja  lõppemise  otsustab  juhatus  lihthäälteenamusega. Vaidlused liikmeksoleku küsimustes lahendab volikogu.
3.5.  Liikmelisus lõpeb:
1)   omal soovil väljaastumisega;
2)  Liidust väljaarvamisega;
3)   liikme lõppemise, ühinemise või jagunemise korral.  
3.6.   Liige  võidakse  Liidust  välja  arvata,  kui  ta  ei  täida  käesolevast  põhikirjast tulenevaid  kohustusi.  Välja  arvatud  liige  võib  taastada  liikmelisuse  üldistel alustel.
3.7.   Liidust  väljaastumisel  või  väljaarvamisel  tuleb  tasuda  eelmise  perioodi liikmemaks.  Kui  liikmelisus  lõpeb  majandusaasta  kestel,  peab  ettenähtud liikmemaksu tasuma kolme kuu ulatuses alates avalduse esitamisest.
3.8.   Liidu liikmel on õigus:
1)  osaleda üldkoosolekul, valida ja olla valitud;
2)   esitada  Liidu  koosolekutele  arutamiseks  Liidu  tegevust  puudutavaid küsimusi;
3)   olla valitud Liidu juhatuse, revisjonikomisjoni või muu organi liikmeks;
4)  osa võtta juhatuse koosolekutest;
5)  olla käesoleva põhikirjaga ettenähtud korras kaitstud ja esindatud Liidu poolt;
6)   kasutada  Liidu  majandusalaseid,  organisatsioonilisi,  teabe-  ja  teisi teenuseid ning võtta osa Liidu korraldatud üritustest;
7)   saada Liidu juhatuselt teavet Liidu tegevust puudutavates küsimustes;
8)   peatada  oma  liikmelisus  Liidus  või  astuda  vastava  majandusaasta  lõpul Liidust välja.
3.9.  Liidu liige on kohustatud:
1 )   täitma käesolevat põhikirja ja Liidu juhtorganite pädevuse piires tehtud otsuseid;
2)  aitama kaasa Liidu eesmärkide saavutamisele;
3)  tasuma  liikmemaksu  volinike  koosoleku  poolt  määratud  suuruses  ja tähtaegadel;
4)   tagama  äriühingu  töötingimuste  ja  töösuhete  vastavuse  Eesti  Vabariigis kehtivate seadustega ja liikmeid siduvate kokkulepetega;
5)   edastama  Liidule  avalikku  teavet  oma  äriühingu  ja  tegevuse  kohta teabematerjalide koostamiseks.


4.   JUHTIMINE
4.1.  Liidu kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek.
4.2.  Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1)   põhikirja muutmine;
2)   juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
3)  volinike valimine ja tagasikutsumine;
4)   juhatuse või volinikuga tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Liidu esindaja määramine;
5)  majandusaasta aruande kinnitamine;
6)   Liidu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine.
4.3.  Üldkoosolek  toimub  vähemalt  korra  aastas  seadusega  ette  nähtud  juhtudel  ja korras.  Üldkoosoleku  kokkukutsumisest  peab  ette  teatama  vähemalt  seitse päeva.  Liidu koosolekud korraldatakse järgides järgnevaid üldpõhimõtteid: igal koosoleku  aluseks  on  üksikasjalik  päevakord,  Liidu  juhatus  kontrollib  üle koosoleku  päevakorra  ja  osaleb  koosolekul,  et  tagada  koosoleku  vastavus konkurentsiseadusele;  koosolekul  osalejad  kinnitavad,  et  nende  käitumine  on
kooskõlas  konkurentsiseadusega;  iga  koosoleku  kohta  koostatakse  protokoll, mis on üksikasjalik ja täpne.
4.4.  Üldkoosolek  võib  vastu  võtta  otsuseid,  kui  tema  kokkukutsumisel  on  järgitud kõiki  seadusest  ja  Liidu  põhikirjast  tulenevaid  nõudeid.  Üldkoosolek  on otsustusvõimeline  kui  üldkoosolekul  osaleb  vähemalt  ¼  Liidu  liikmetest. Üldkoosoleku  otsused  võetakse  vastu  üldkoosolekul  esindatud  liikmete lihthäälteenamusega,  välja  arvatud  Liidu  tegevuse  eesmärgi  muutmine,  mille puhul  on nõutav kõigi Liidu liikmete nõusolek. Liidu põhikirja  muutmiseks ja täiendamiseks  ning  Liidu  lõpetamiseks,  ühinemiseks  või  jagunemiseks  on nõutav  2/3  Liidu  liikmete  nõusolek.  Isikute  valimisel  loetakse  valituks  enim hääli  saanud  kandidaat/kandidaadid.  Üldkoosolekul  võib  osaleda  esindaja kaudu. Esindajale peab olema antud kirjalik volikiri. Esindajate volikirjad  või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
4.5.  Liidu  liikmetel  on  õigus  vastu  võtta  ostuseid  liikmete  üldkoosolekut  kokku kutsumata.  Juhatus  saadab  üldkoosoleku  otsuse  eelnõu  kirjalikult  kõigile liikmetele,  määrates  ära  tähtaja,  mille  jooksul  liige  peab  esitama  otsuse  kohta oma  seisukoha,  s.t.  otsuse  eelnõuga  nõustumise  korral  selle  digitaaselt allkirjastama. Kui liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või  vastu,  loetakse,  et  ta  hääletab  otsuse  vastu.  Üldkoosoleku  otsus  loetakse vastu võetuks koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad ja otsuse on  digitaalselt  allkirjastanud  vähemalt  ¼  Liidu  liikmetest  välja  arvatud  Liidu tegevuse  eesmärgi  muutmine,  kus  on  nõutav  kõigi  Liidu  liikmete  nõusolek, samuti  Liidu  põhikirja  muutmine  ja  täiendamine  ning  Liidu  lõpetamine, ühinemine  või  jagunemine,  kus  on  nõutav  2/3  Liidu  liikmete  nõusolek  ja digitaalne allkiri.  Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab  selle  viivitamata  liikmetele.  Kui  hääletusprotokoll  esitatakse  registripidajale, peab see lisaks sisaldama Liidu liikmete nimekirja ja otsust.
4.6.  Üldkoosolekute  vahelisel  ajal  täidab  üldkoosoleku  ülesandeid  volinike koosolek. Volinike koosoleku pädevuses on:
1)  volinike esimehe valimine;
2)  juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamine;
3)  juhatuse  koostatud  aastaeelarve,  tegevuskava,  Liidu  struktuuri  ja arengukava kinnitamine;
4)    Liidu  vara  käsutamise  heakskiitmine  tehingutes,  millised  ületavad kinnitatud aastaeelarve ja juhatusele antud volituste piire;
6)  audiitori nimetamine ning vastava lepingu sõlmimine ;
7)   liikmemaksu  kehtestamine;  liikmeksolekuga  seonduvate  vaidluste lahendamine;
8)  aastaaruannete heakskiitmine enne üldkoosolekule esitamist.
4.7.  Igal Liidu liikmel on õigus osaleda volinike valimises ja olla valitud volinikuks.Volinike  koosolek  on  7-12  liikmeline,  täpse  suuruse  määrab  üldkoosolek.Volinikud valitakse kaheks aastaks.
4.8.  Volinik  võib  tagasi  astuda  enne  volituste  lõppemist,  teatades  sellest  volinike koosolekule  vähemalt  kuu  aega  ette.  Voliniku  võib  enne  volituse  lõppemist tagasi  kutsuda  üldkoosolek,  kui  voliniku  tegevus  on  vastuolus  Liidu tegevuseesmärkidega ja/või kahjustab Liidu mainet.
4.9.  Volinike  koosolek  kinnitab  enda  töökorralduse  ning  valib  endi  seast  esimehe, kes korraldab volinike koosoleku tööd.
4.10.  Volinike koosolekute kokkukutsumisele ja läbiviimisele ei kohaldata seaduses ja põhikirjas üldkoosoleku kohta sätestatut.
4.11.  Volinike koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Volinike koosoleku kutsub kokku  volinike  esimees,  saates  kutse  e-posti  teel  volinikele  vähemalt  seitse tööpäeva ette. Volinike koosolek on otsusvõimeline  kui  koosolekul  osaleb üle poole  volinikest.  Igal  volinikul  on  üks  hääl.  Volinike  otsused  tehakse koosolekul  osalenud  volinike   lihthäälte  enamusega.   Volinikud  annavad  oma tegevusest aru üldkoosolekule.
4.12.  Volinikel on õigus vastu võtta otsuseid volinike koosolekut kokku kutsumata. Volinike  esimees  saadab  otsuse  eelnõu  kirjalikku  taasesitamist  võimaldavas vormis  kõigile  volinikele  e-kirja  teel,  määrates  tähtaja,  mille  jooksul  volinik peab  esitama  otsuse  eelnõu  kohta  oma  seisukoha  kirjalikku  taasesitamist võimaldavas  vormis.  Kui  volinik  ei  teata  nimetatud  tähtaja  jooksul,  kas  ta  on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
4.13.  Hääletustulemuste  kohta  koostab  volinike  koosoleku  esimees hääletusprotokolli  ja  saadab  selle  viivitamata  volinikele.  Hääletusprotokolli kantakse:  vastuvõetud  otsused  koos  hääletamistulemustega  (sealhulgas  otsuse poolt  hääletanud  volinikud  nimeliselt),  otsuse  suhtes  eriarvamusele  jäänud voliniku  nõudel  tema  eriarvamuse  sisu,    muud  hääletamise  suhtes  olulise tähtsusega asjaolud.
4.14.  Liitu  juhib  ja  esindab  igapäevaselt  ühe-  kuni  kolmeliikmeline  juhatus,  kellevalib üldkoosolek kuni viieks aastaks.
4.15.  Juhatuse  pädevuses  on  Liidu  igapäevane  juhtimine.  Juhatus  korraldab  Liidu raamatupidamist  vastavalt  raamatupidamise  seadusele.  Juhatus  allub  ja  annab aru volinike koosolekule. Juhatus juhindub oma tegevuses volinike koosoleku seaduslikest korraldustest.


5.   VARAD
5.1.  Liidu varad ja vahendid moodustavad:
1)   sisseastumismaksud ja liikmemaksud;
2)   vallas- ja kinnisvara ning väärtpaberid;
3)   toetused, abirahad, annetused, kingitused;
4)   põhikirjaliste teenuste tasud;
5)   Liidu organiseeritud ürituste tasud;
6)   muud rahalised tasud põhikirjaliseks tegevuseks.
5.2.  Liidu vahendeid kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, Liidu tegevuse tagamiseks ja arendamiseks liikmeskonna hüvanguks.
5.3.  Liit võib oma liikmetelt laenu saada või neile laenu anda.
5.4.  Liit vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
5.5   Liidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
5.6   Liit  korraldab  oma  raamatupidamise  ja  statistilise  aruandluse  vastavuses  Eesti Vabariigi seadusandlusega.
6.  LIIDULÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
6.1.  Liidu lõpetamine, ühinemine või jagunemine toimub üldkoosoleku otsusega, kui selle poolt on 2/3 Liidu liikmetest.
6.2.  Liit võidakse sundlõpetada seaduses sätestatud alustel ja korras.
6.3.  Liidu lõpetamisel valib üldkoosolek või sundlõpetamisel määrab kohus likvideerimiskomisjoni. Komisjon viib läbi likvideerimismenetluse seaduses ettenähtud korras.
6.4.   Üldkoosolek otsustab, milliseks elektroonikatööstuse üldiselt edendavaks eesmärgiks antakse üle Liidu allesjäänud vara.
6.5.   Liidu ühinemine ja jagunemine toimub üldkoosoleku otsuse alusel seaduses ettenähtu  korras.


Põhikiri on vastu võetud 12. juunil 2018.a.