Saaremaa elektroonikaettevõtete summaarne käive, ligikaudu 30 mln eurot aastas, jääb küll mõnevõrra Ericssoni-suguste hiiglaste varju, aga on siiski täiesti arvestatav, ütles Meie Maale elektroonikaettevõtjate liidu tegevjuht Arno Kolk.

Elektroonikaettevõtteid on maakonnas viis: Incap Electronics Estonia OÜ, Ionix Systems OÜ, Nordic Automation Systems OÜ, Ouman Estonia OÜ ja Tepcomp OÜ. Saaremaa on alati olnud kuulus asjalike, töökate ja kohusetundlike inimeste poolest, põhjendas liidu tegevjuht ettevõtete rohkust maakonnas. “Ka elektroonikatööstus vajab selliseid inimesi,” sõnas ta ja lisas, et Saaremaa elektroonikaettevõtted on üsna erinevad ja tegutsevad erinevates turusegmentides, seega otsest konkurentsi klientide pärast ei ole. “Pigem on tore näha, et ettevõtted teevad koostööd näiteks erialaste täiendkoolituste raames,” lausus Kolk.

Elektroonikatööstuses on väga erineva ettevalmistusega inimesi: lisaks tootmistöölistele vajatakse ka insenere ja tehnolooge, tarneahela spetsialiste, ärksaid müügimehi, erineva taseme juhte ja paljude muude erialade esindajaid. “Seetõttu töötab meie valdkonnas erinevate kutse- ja kõrgkoolide lõpetajaid,” nentis Kolk ja lisas, et paljusid valdkonnaga seotud ameteid on aga võimalik ka tehastes kohapeal õppida ja hiljem end täiendada erinevatel kursustel või jätkata töö kõrvalt õpinguid.

Korralik karjäärivõimalus

Elektroonikatööstus on olnud üheks suuremaks uute töökohtade loojaks Saaremaal, Pärnus, Elvas ja Koerus. Elektroonika- ja elektriseadmete tootmist iseloomustab geograafiline kontsentreeritus Tallinna ja selle lähiümbrusse, samas mõjutab ta oluliselt regionaalset arengut. Kolgi sõnul noored sageli lihtsalt ei tea, et Eestis on olemas elektroonikatööstus, mis tegutseb maailmatasemel ja kus 92% toodangust eksporditakse ning et tehastes on erinevaid põnevaid ameteid. Seega tuleb noored tehastesse tuua, et nad seda oma silmaga näeksid ja valiksid edasiõppimisel just elektroonikatööstusega seotud alad.

“Heaks näiteks on Tallinna Tehnikakõrgkooli (TKTK) uus eriala, tootmine ja tootmiskorraldus, kus iga koha nimel kandideeris tänavu õppima ligi kaheksa inimest,” tõi Kolk välja konkurentsi tööstuserialal. “Seega noored on tööstusest üha rohkem informeeritud, huvitatud ning näevad seda kui head karjäärivalikut nii kodumaal kui rahvusvahelisel tasandil. Samuti osalevad erialaliidud ja ettevõtted aktiivselt koolide õppekavade koostamisel, mis tagab, et koolis omandatav haridus vastab tööstuse vajadustele ning kooli lõpetaja on ettevõttes oodatud.

Saaremaal tegutseva rahvusvahelise elektroonikatööstuse Incap juhi Otto Richard Puki sõnul on praktikantide vastuvõtmine ja koolitamine muutunud ettevõtte üheks loomulikuks osaks ning aastate jooksul on õnnestunud Incapil tublimad ka oma meeskonda meelitada. “Tänavu oli meil näiteks praktikal viis noort, kellest üks on nüüd meil tööl. Ka varasemad aastad on toonud meile tublisid meeskonnaliikmeid, kellest on tänaseks saanud näiteks tootearenduse juht ning tehase tootmisjuht,” sõnas Pukk.

Asjade interneti ajastu

Elektroonikaseadmete koostajaks, remontijaks ja tehnikuks on võimalk õppida Pärnumaa kutsehariduskeskuses ja Tallinna polütehnikumis. Rakenduskõrgharidust mitmel erialal pakub TKTK, inseneriks saab õppida TTÜ-s, TÜ-s ja ka maaülikoolis.

“Elektroonikasektor kasvab. Põhjuseks on elektroonika ja IT üha sügavam tungimine kõikidesse elualadesse. Nutitelefon on elektroonika; sidevõrk, millega telefon suhtleb, koosneb elektroonikaseadmetest; igas autos, laevas, lennukis või ka pesumasinas on üha rohkem elektroonikat. Tulekul on asjade internet, ning kõik need “asjad” sisaldavad elektroonikat. Seega tööpuudust ei paista kusagilt. Tegemist jätkub nii toodete arendajatele kui valmistajatele,” valgustas Kolk tööstusharu perspektiive.

Allikas: Meie Maa