Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine

Eesti elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektor areneb kiiresti ning investeerib aktiivselt tootmishoonetesse, seadmetesse, automatiseerimisse ning ka tootearendusse. Seda sektorit iseloomustab suur tootmisteenuste osakaal, mis tähendab toodete koostamise ja sellega kaasnevate funktsioonide müümist allhankena. Paljud Eesti ettevõtted ei paku aga enam lihtsat allhanget, vaid tootmispartnerlusest, kus igaüks arendab oma võtmeoskusi. Mitmed elektroonika tootmisteenust pakkuvad ettevõtted on arendanud ka tootearenduse võimekust nii ettevõtte sees kui ka partnerite võrgustiku kaudu. Paljud ettevõtted suudavad pakkuda toodete tarkvara, testimist, komponentide ostu, logistikateenuseid, järelhooldust ja muud, nii et kaetakse suur osa toote elukaarest. Toodetavad elektroonika- ja elektriseadmed on suure lisandväärtusega ning müük on suures osas keskendunud ekspordile. Sektori kasvupotentsiaali võib hinnata suureks, sest nõudlus tarkade toodete ja digilahenduste järgi, mis kõik kasutavad toimimiseks elektroonikat, jätkub. Lisaks toetab 5G levik kogu maailmas nõudlust nii võrguseadmete kui ka asjade interneti seadmete vallas. 

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektoris tegutseb üle 250 ettevõtte. Enamik suuremaid ettevõtteid on rahvusvahelisele kapitalile kuuluvad tootmisüksused või tootmisteenuse pakkujad. Paljud ettevõtted asuvad Tallinnas ja selle lähiümbruses, kuid kaaluka panuse sektori eksporti annavad ka pealinnast kaugemal asuvad tehased. Nii näiteks moodustavad Saaremaal, Pärnus, Elvas ja Ida-Virumaal tegutsevad elektroonikaettevõtted ühe tähtsaima tegevusvaldkonna oma piirkonnas. 

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine jaguneb kaheks allharuks – arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine ja elektriseadmete tootmine. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise alal on suurimad ettevõtted Ericsson Eesti AS (mobiilsidevõrguseadmed), Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele) ja AS Eolane Tallinn (sideseadmed) ning arvutite tootjaist on suurim Ordi AS. Erinevalt selle tööstusharu üldisest suunast on arvutite müük suunatud põhiliselt siseturule. Elektriseadmete tootmise alal on suurim ettevõte ABB AS, mille põhitegevusala on elektrijaotusseadmete ja voolugeneraatorite tootmine. Teised suuremad ettevõtted on Ensto Ensek AS (elektrijaotusseadmed ja juhtaparatuur), AS Konesko (elektrimootorid ja -seadmed), AS Glamox (elektriliste valgustusseadmete tootmine) ning AS Harju Elekter Elektrotehnika (elektrijaotusseadmed). 

2019. aastal langes esialgse statistika põhjal elektroonikatööstuses müügitulu 3%. Samuti vähenes eksport, kuid seda mõjutas ka eelneva aasta kõrge tase. Lisaks mõjutas eksporti mõningal määral ka segadus seoses kaubandussõdade ja Brexitiga. Samal ajal aga kasvas sektori lisandväärtus ja kogutootlikkus. 

Sektori osatähtsus majanduses

Esialgse statistika põhjal langes elektroonikatööstuses müügitulu 3%.

Sektori kogumüügist ligi 70% tuleb arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmisest. Mõlema tööstusharu toodangust suurem osa läheb ekspordiks. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete müügist läks ekspordiks 98% ning elektriseadmete tootmise müügist eksporditi 84%. Sektori ekspordi osatähtsus kogu töötleva tööstuse ekspordis (23%) jäi eelneva aastaga samale tasemele. 

Müük ja eksport

Müügi kasv allharude lõikes

Ebastabiilne majandusolukord ning sellest tulenev ekspordihinna langus mõjus negatiivselt välisnõudlusele

Elektroonika- ja elektriseadmete sektori tootmismaht kasvas 2019. aastal püsivhindades 6%, kuid jooksevhindades oli tootmismaht võrreldes eelneva aastaga väiksem. Ebastabiilne majandusolukord ning sellest tulenev ekspordihinna langus mõjus negatiivselt välisnõudlusele ja lõpptulemusena ettevõtete ekspordimahule. Lisaks langes ka kodumaisel turul müüdud tööstustoodang, mistõttu oli mõlema tegevusala müügitulu võrreldes 2018. aastaga väiksem. 

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete eksport langes võrreldes eelneva aastaga 4%. Suurel määral oli selle põhjuseks kõrge aastatagune võrdlusbaas ning nõrgenenud välisnõudlus. Selle allharu ekspordis olid jätkuvalt suurima osatähtsusega mobiilsideseadmed. Teiste elektroonikaseadmete eksport oli samuti languses. Oluliselt langesid antud tööstusharus suuremate ettevõtete ekspordimahud, mis mõjutas kogu sektori eksporti. Elektriseadmete eksport aga kasvas aastaga ligi 2%. Kasvu aitas tagada elektriseadmete ekspordihindade positiivne areng enamikel kuudel. Allharu peamisteks eksportkaupadeks olid voolujaotusseadmed, trafod, isoleeritud elektrijuhtmed, kaablid ja staatilised muundurid. 

Eksport mitmetel olulisematel eksportturgudele oli languses.

Elektroonika- ja elektriseadmete eksport oli mitmetel olulisematel eksportturgudele languses. 2019. aastal, nagu ka sellele eelneval aastal, oli suurimaks sihtturuks USA, mille osatähtsus kogu ekspordis ületas juba 25%. Ekspordist USAsse moodustasid 81% mobiilsideseadmed, mille väljavedu kasvas aastaga 9%. USA sidefirmad ehitavad uusi kiiret andmesidet võimaldavaid 5G võrke, mille jaoks tehnika valmistatakse Eestis, Tallinnas Lasnamäel asuvas Ericssoni tehases. Lisaks liikusid aastaid tagasi mobiilsideseadmed suures mahus Rootsi, kust need teistesse riikidesse edasi suunati, kuid nüüd liiguvad need kaubad üha enam otse sihtriiki. Rootsi elektroonika- ja elektriseadmete ekspordi osatähtsus langes 2019. aastal 14%ni, jäädes sihtriikide pingereas kolmandale kohale. Aastaga langes ekspordimaht Rootsi üle 20%. Rootsist rohkem müüakse veel Soome, kuhu ekspordimaht jäi 2018. aastaga võrreldes sarnasele tasemele. Soome eksporditavate kaubagruppide portfell oli laiapõhjalisem, moodustades kogu sektori ekspordist 21%. Suurimad kaubagrupid olid trafod (21%), voolujaotusseadmed (15%), elektrimootorite ja –generaatorite osad (14%) ning kaablid (8%). Olulistest kaubanduspartneritest kahanes elektroonika- ja elektriseadmete eksport Saksamaale ja Hiina. Suurel määral oli see põhjustatud mobiilsideseadmete ning trafode ja muundurite ekspordi langusest. Kasvu näitas eksport Hollandisse, Itaaliasse, Araabia Ühendemiraatidesse, Venemaale Poola ja Lätti, kuid nende sihtriikide osatähtsused kogu ekspordist jäid paari protsendi juurde.  

USA sidefirmad panevad ehitavad kiiret andmesidet võimaldavaid 5G võrke, mille jaoks tehnika valmistatakse Eestis.

Ekspordi- ning tootmismahtude vähenemise tõttu langes 2019. aastal elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektoris ka töötajate arv tööjõu-uuringu põhjal 6%. Negatiivsed muutused toimusid arvutite-, elektroonika ja optikaseadmete tootmises. Töötajate arvu vähenemise üheks põhjuseks võib pidada ka palgataseme kasvu, mis sundis ettevõtteid taas otsima võimalusi efektiivsuse tõstmiseks, sealhulgas läbi automatiseerimise ja digitaliseerimise. Elektriseadmete tootmise allharus aga kasvas töötajate arv 3%.  

2019. aastal jätkus sektoris palgakasv, kuid kasvutempo aeglustus võrreldes eelneva aastaga . Sektori keskmine brutokuupalk kasvas aastaga 5,9%. See oli 3,5 protsendipunkti vähem kui eelneval aastal. Elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektori keskmine brutokuupalk oli 1 434 eurot, mis oli 95 eurot kõrgem kui töötleva tööstuse keskmine palk (1 339 eurot). Allharudes kasvas palk vahemikus 5–7%. 2019. aastal oli arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise keskmine brutokuupalk 1 394 eurot, mis oli 94 eurot rohkem kui eelneval aastal. Elektriseadmete tootmise allharu keskmine kuupalk oli 1 473 eurot, kasvades aastaga 66 euro võrra. 

Hõivatute arv

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektori keskmine brutokuupalk oli kõrgem kui töötleva tööstuse keskmine palk.

Keskmine brutokuupa 

Tootlikkuse näitajad lisandväärtuse alusel liikusid positiivsel trendil. Sektori kogutootlikkus kasvas 16% ja töökulude tootlikkus 4% võrreldes eelneva aastaga. Sarnaselt kogutootlikkusele õnnestus sektoril kasvatada ka tööviljakust hõivatu kohta, mis kasvas arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises 4% ning elektriseadmete tootmises 19%.  

Tootlikkuse näitajad lisandväärtuse alusel liikusid positiivsel trendil.

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus 

2019. aastal investeerisid ettevõtted materiaalsesse põhivarasse oluliselt rohkem kui eelneval aastal. Ettevõtted investeerisid tootmishoonetesse, seadmetesse ja automatiseerimisse. Kogu sektori investeeringud kasvasid 40%. Suurema osa sektori investeeringutest teeb arvutite-, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise allharu, mis kasvatas 2019. aastal investeeringuid 50%. Elektriseadmete tootmise ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse kasvasid 2019. aastal 10%. Valdav osa investeeringutest läks masinatesse ja seadmetesse. Investeeringute maht võib olla veelgi suurem, sest levinud on skeem, kus näiteks uue tootmishoone omanikuks on hoopis kinnisvaraettevõte ja elektroonikatööstus rendib ruume. Samasugune trend on ka masinate ja seadmete ning tarkvara investeeringutel, kus ettevõtted ei osta neid välja, vaid soetavad rendilepingu alusel. 

Kogu sektori investeeringud kasvasid 40%.

 Ettevõtete investeeringud

Samas püsib või isegi kasvab ka edaspidi nõudlus tarkade toodete ja digilahenduste järgi, mis tähendab ka nõudluse kasvu elektroonikasektoris.

2019. aasta oli elektroonikasektorile veel hea aasta ning 2020. aasta märtsikuu Eesti Konjunktuurinstituudi uuringu kohaselt olid toodangu mahu ootused jätkuvalt positiivsed. Prognoositi ka töötajat arvu kasvu või samaks jäämist. Järgnevad kuud tõid aga COVID-19 kriisi valguses optimismi languse. Maikuu tööstusbaromeetri kohaselt olid arvutite- elektroonika- ja optikaseadmete tootmise ettevõtete prognoosid, et lähimal 3 kuul toodangu maht ja ka eksporttellimused vähenevad. Kindlustunde indikaator muutus negatiivseks. Eelseisvaks 3 kuuks prognoosis 60% elektriseadmete tootmise ettevõtteid toodangu mahu langust ning eksporttellimuste vähenemist prognoosis 78% ettevõtetest. Plaanist vähendada töötajate arvu teatas 40% tööandjaid. Samas püsib või isegi kasvab ka edaspidi nõudlus tarkade toodete ja digilahenduste järgi, mis tähendab ka nõudluse kasvu elektroonikasektoris. Nõudluse kõrval on elektroonikasektori jaoks oluline roll ka tarneahela toimimisel, sest toodete jaoks kasutatakse palju erinevaid komponente ning kui kasvõi üks on puudu, siis toota ei saa. Koroonaviiruse ajal tõusid aga sektori suurimaks probleemiks just tõrked tarneahelas. Pikemas perspektiivis võib koroonakriis Eestile ja Eesti ettevõtetele uusi arenguvõimalusi pakkuda tänu tootmise tagasitoomisele Hiinast ja tarneahelate lokaalsemaks muutmisele.